Privaatsuskaitse Euroopas: GDPR, eeskujuks kogu maailmale
Euroopat peetakse sageli võrdlusaluseks Eraelu kaitse tänu isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR), mis jõustus 2018. GDPR-i eesmärk on kaitsta Euroopa kodanike isikuandmeid ning võtta vastutusele neid koguvad ja töötlevad ettevõtted. GDPR-i peamiste sätete hulgas on õigus olla unustatud, teadlik nõusolek ja andmete teisaldatavus.
GDPR-il on tohutu mõju ettevõtetele üle maailma, kuna see kehtib kõigi Euroopa kodanike isikuandmeid töötlevate ettevõtete kohta, olenemata sellest, kas need asuvad Euroopas või mitte. Ettevõtetele, kes ei järgi GDPR-i sätteid, võidakse määrata kopsakad trahvid, mis ulatuvad kuni 4%ni nende ülemaailmsest aastakäibest.
GDPR-i edu on pannud paljud riigid kaaluma sarnaseid õigusakte, et kaitsta oma kodanike privaatsust. Siiski on oluline märkida, et privaatsuseeskirjad on riigiti väga erinevad ja nende erinevuste mõistmine on globaalsel isikuandmete maastikul liikumiseks ülioluline.
USA ja privaatsusseaduste killustatus
Erinevalt Euroopast pole USA-s ühtset föderaalset privaatsusseadust. Selle asemel on privaatsusseadused killustatud, erinevate föderaal- ja osariigi määrustega. See võib muuta USA õigusmaastikul navigeerimise ettevõtete ja eraisikute jaoks keeruliseks.
Föderaalsel tasandil reguleerivad privaatsuse kaitset mitmed tööstusharuspetsiifilised seadused, näiteks HIPAA meditsiinilise teabe konfidentsiaalsuse ja FERPA seadus õpilaste andmete jaoks. Need seadused ei hõlma aga kõiki privaatsuse aspekte ja jätavad paljud sektorid föderaalregulatsioonita.
Siin tulevad mängu osariigi privaatsusseadused. Mõnes osariigis, näiteks Californias, kehtivad ranged privaatsusreeglid. California tarbijate privaatsusseadus (CCPA) on USA üks rangemaid seadusi ja seda võrreldakse sageli Euroopa GDPR-iga. CCPA annab California elanikele GDPR-iga sarnased õigused, näiteks õiguse teada, milliseid andmeid kogutakse, ja õiguse nõuda oma andmete kustutamist.
Olukord Ameerika Ühendriikides on aga endiselt keeruline, kuna iga osariik võib vastu võtta oma eraelu puutumatust käsitlevad õigusaktid. See tähendab, et Ameerika Ühendriikides tegutsevad ettevõtted peavad järgima paljusid eeskirju, mis osariigiti erinevad.
Aasia ja vastandlik lähenemine privaatsusele
Aasias on privaatsuseeskirjad ka riigiti väga erinevad, peegeldades erinevaid kultuurilisi ja poliitilisi lähenemisviise. Siin on mõned näited selle kohta, kuidas privaatsusele erinevates Aasia piirkondades lähenetakse.
Jaapan on võtnud eraelu puutumatuse kaitseks ennetava lähenemisviisi, rakendades isikuandmete kaitse seadust (APPI) 2003. aastal. APPI vaadati läbi 2017. aastal, et tugevdada andmekaitset ja viia Jaapan veelgi vastavusse Euroopa GDPR-iga. Jaapani seadused nõuavad, et ettevõtted peavad enne nende isikuandmete kogumist ja töötlemist saama üksikisikutelt nõusoleku ning kehtestavad selliseid andmeid töötlevate ettevõtete vastutusmehhanismid.
Hiinas käsitletakse privaatsust erinevalt poliitilise konteksti ja valitsuse järelevalve olulise rolli tõttu. Kuigi Hiina võttis hiljuti vastu uue isikuandmete kaitse seaduse, mis mõnes mõttes meenutab GDPR-i, on alles näha, kuidas seda seadust praktikas rakendatakse. Hiinas kehtivad ka ranged küberturvalisuse ja piiriülese andmeedastuse eeskirjad, mis võivad mõjutada välismaiste ettevõtete tegevust riigis.
Indias on privaatsuse kaitse õitsev teema, 2019. aastal tehakse ettepanek võtta vastu uus isikuandmete kaitse seadus. See seadus on inspireeritud GDPR-ist ja selle eesmärk on luua Indias isikuandmete kaitse raamistik. Eelnõu on aga veel vastu võtmata ja jääb üle oodata, millised on selle tagajärjed India ettevõtetele ja üksikisikutele.
Üldiselt on oluline, et ettevõtted ja üksikisikud mõistaksid privaatsuskaitse erinevusi riikide vahel ja kohandaksid neid vastavalt. Kohaldatavate seaduste ja määrustega kursis hoides saavad ettevõtted tagada, et nad täidavad privaatsusnõudeid ning minimeerivad oma kasutajatele ja ettevõttele avalduvaid riske.
