Lõpp on alles algus: isegi päike sureb ühel päeval
Maailmakuulus kirjanik Eckhart Tolle esitleb meile teravat teost pealkirjaga “Isegi päike sureb ühel päeval”. Raamatu aadressid teemad raske, kuid hädavajalik, eriti meie surelikkus ja kõige universumis eksisteeriva lõplikkus.
Härra Tolle kui tõeline vaimne õpetaja kutsub meid mõtisklema oma suhte üle surmaga. See tuletab meile meelde, et see pole mitte ainult vältimatu sündmus, vaid ka reaalsus, mis võib aidata meil elu paremini mõista ja elada täielikult praeguses hetkes. Päike, see hiiglaslik tulekera, mis annab elu meie planeedile, sureb ühel päeval nagu meiegi. See on vaieldamatu ja universaalne fakt.
Kuid kaugel meeleheite sisendamisest võib see tõdemus Tolle sõnul olla võimas katalüsaator teadlikumalt ja intensiivsemalt elamiseks. Ta pooldab selle lõplikkuse aktsepteerimist kui viisi, kuidas ületada meie maised hirmud ja kiindumused, et leida meie olemasolule sügavam tähendus.
Kogu raamatu jooksul kasutab Tolle liigutavat ja inspireerivat proosat, et juhtida meid läbi nende keeruliste teemade. See pakub praktilisi harjutusi, mis aitavad lugejatel neid kontseptsioone arvesse võtta ja oma igapäevaelus ellu viia.
Teadvuse valimine surma ületamiseks
Raamatus “Isegi päike sureb ühel päeval” pakub Eckhart Tolle meile surma kohta veel ühe vaatenurga: teadvuse vaatenurga. Ta rõhutab teadvuse tähtsust meie lähenemisel surmale, sest just see võimaldab meil mõista oma tõelist olemust väljaspool meie surelikku füüsilist vormi.
Tolle sõnul võib meie lõplikkuse teadvustamine, mis pole kaugeltki ärevuse allikas, olla võimas mootor kohaloleku ja tähelepanelikkuse seisundi saavutamiseks. Mõte on mitte lasta surmahirmul oma olemasolu dikteerida, vaid kasutada seda pideva meeldetuletusena hinnata iga hetke elus.
Ta ei esita surma kui traagilist ja lõplikku sündmust, vaid pigem kui transformatsiooniprotsessi, naasmist elu olemuse juurde, mis on muutumatu ja igavene. Nii et identiteet, mille oleme kogu oma elu jooksul üles ehitanud, pole tegelikult see, kes me oleme. Me oleme palju enamat: me oleme teadvus, mis jälgib seda identiteeti ja seda elu.
Sellest vaatenurgast viitab Tolle, et surma omaks võtmine ei tähenda selle kinnisideed, vaid selle aktsepteerimist elu osana. Ainult surmaga nõustudes saame hakata tõeliselt täisväärtuslikku elama. See julgustab meid laskma lahti püsivuse illusioonidest ja võtma omaks pideva eluvoolu.
Muutke surm tarkuseks
Tolle filmis “Isegi päike sureb ühel päeval” ei jäta ruumi kahemõttelisusele. Elu üks vaieldamatu tõsiasi on see, et see lõpeb. See tõde võib tunduda masendav, kuid Tolle kutsub meid nägema seda teises valguses. Ta teeb ettepaneku kasutada surelikkust peeglina, peegeldades iga hetke väärtust ja mööduvust.
See tutvustab teadlikkuse ruumi mõistet, mis on võime jälgida oma mõtteid ja emotsioone, olemata nendega seotud. Just seda ruumi kasvatades saame hakata vabanema hirmu ja vastupanu haardest ning omaks võtta elu ja surma sügava omaksvõtuga.
Lisaks juhendab Tolle meid ära tundma ego olemasolu, mis on sageli meie surmahirmu aluseks. Ta selgitab, et ego tunneb end ähvardatuna surmaga, kuna see on samastatud meie füüsilise vormi ja mõtetega. Sellest egost teadlikuks saades saame hakata seda lahustama ja avastama oma tõelise olemuse, mis on ajatu ja surematu.
Kokkuvõttes pakub Tolle meile teed, kuidas muuta surm tabust ja hirmutavast teemast tarkuse ja eneseteostuse allikaks. Seega saab surmast vaikne peremees, kes õpetab meile iga hetke väärtust ja juhatab meid meie tõelise olemuse juurde.
Kas soovite Tolle sügavate õpetuste kohta rohkem teada saada? Kuulake kindlasti videot, mis hõlmab raamatu “Isegi päike sureb ühel päeval” esimesi peatükke. See on täiuslik sissejuhatus Tolle tarkustesse surelikkuse ja ärkamise kohta.
